Teine kõne jahiseaduse leevendamise vastu
Kõne 14.01.2026. Stenogrami kokkuvõte
Eelnõu esialgne eesmärk oli Aafrika seakatku [levikust] tekkinud vajadus vähendada järsult metssigade arvukust, aga ühel hetkel asendus see täitevvõimu sooviga [lubada] kõikide taudide puhul, kui peetakse vajalikuks, ulukite arvukust öösihiku [abil] vähendada. Samuti taheti ootamatult hakata vähendama või reguleerima võõrliikide arvukust. Me anname täitevvõimule tööriistakasti, laiendatud töövahendi, ilma süvenemata, mida see sisuliselt tähendab, kuivõrd see on mõistlik ja mida see endaga kaasa toob. Laiendame esialgset mõistlikku sätet, aga teeme seda sellisel kujul, et me ei tea täpselt, kuidas seda sätet tulevikus kasutama hakatakse.
Ma räägiksin natukene põhjalikumalt just võõrliikide küttimisest öösihikuga, kuna seda osa ei ole varem lahti räägitud. Väidetavalt tekkis see vajadusest hakata Hiiumaal kährikuid välja küttima. Ma jätan kõrvale küsimuse, kas see on mõistlik või ei ole, aga sellise aktsiooni läbiviimiseks ei ole vaja anda õigusi ju praktiliselt kõikide võõrliikide öösihikuga küttimiseks. Aitaks ju ainult sellest, kui me annaksime samamoodi nagu näiteks taldrikraudade puhul [loa] seda kasutada kas teaduslikul või looduskaitselisel otstarbel. Selline kasutus[õiguse] laiendamine tulevikus[, nagu me selle eelnõu kohaselt ette näeme,] on lihtsalt vale, me ei peaks seda tegema.
Sedasama võõrliikide kaasust kaitstakse sellega, et [öeldakse]: vaadake, Soomes on nii tehtud. On küll, aga me ei pea ju ometi tegema kõike nii nagu Soome ja Rootsi või mingi muu naaber. Me võiksime ikka ise mõelda ja kaaluda, põhjalikult kaaluda, mis on vajalik ja mis on mõistlik. Muuseas, kui Soomest rääkida, siis seal on öösihiku kasutamise regulatsioon märkimisväärselt piiravam kui meil. Miks? Sellepärast, et seda ei tehtud rahmivalt, vaid põhjalikult kaaludes. Lisan veel, et kui arvestada meie inspektsiooni vähest järelevalvevõimekust koondamiste ja eelarve kärpimise tõttu, siis [võib karta, et kahju], mida sellise öösihiku kasutamisega salaküttimisel tekitatakse, võib olla päris suur. Ühel hetkel paratamatult võib aus jahimeeste vennaskond saada negatiivselt märgistatud. See on umbes sama kahetsusväärne kui hiljutised ilvese salaküttimised.
See seaduseelnõu liigutab meid üha rohkem selles suunas, kus täitevvõim kontrollib loodust ja seal olevaid populatsioone ning nende omavahelisi suhteid. Ma tean, et Kliimaministeeriumi koridorides liigub ringi selline kummaline arusaam, et inimene peab järjest rohkem kontrollima looduslikke protsesse, sealseid populatsioone, nii nagu ta vajalikuks peab. Teate, auväärsed kolleegid, see on mingi kummaline looduse eugeenika. Me kujundame oma elukeskkonna selliseks, nagu me arvame, et meile on vajalik, ja teeme seda mastaapselt, aga järjest vähem suudame mõista seoste keerukust komplekssetes looduslikes süsteemides.
Siin on vast paslik jällegi tsiteerida üht lõiku Ameerika metsamehe ja jahimehe, maaeetika väljatöötaja Aldo Leopoldi esseest “Mõeldes nagu mägi”. “Talumees [antud juhul see, kes omab võimu – T. M.], kes puhastab oma maa huntidest, ei mõista, et ta võtab enda kanda hundi töö hoida karja piirkonnale sobivas suuruses. Ta pole õppinud mõtlema nagu mägi [ehk nägema tervikut – T. M.]. Seetõttu ongi meil tolmutormid ja jõed, mis kannavad tuleviku merre.”
Proovides kontrollida kontrollimatut – ma pean silmas looduslikke süsteeme –, võtame me enda peale ülesandeid, mida meil tulevikus on väga raske täita, ja see [toob] tagasilöögi. Kui me peame midagi taolist tegema, siis tuleb see väga põhjalikult läbi mõelda, mitte seda pinnapealselt teha.
Ja lõpuks peatuksin ma kahel vastulausel, mis minu eelmisele kõnele tulid. Oli kaks väidet, mis vajavad kommenteerimist. Esimene [väide] oli, nagu vajaksid saadikud minu kõne peale rahustamist. Jääb mulje, nagu ma oleksin teid hirmutanud. Ei hirmutanud! Ma vaid seletasin looduslikes süsteemides [valitsevate] seoste keerukust, kogu seda komplekssust, mida tuleb arvesse võtta. Aga kui see tõesti tundus olevat hirmutav, siis teate, see on küll hirmutav – seoseid tuleb mõista.
Vastusõnas oli veel üks huvitav väide, mis pani mind mõtlema. Nimelt see, et täitevvõimu juures on kompetentsed inimesed, kes teavad paremini kui meie, mis nad teevad. Seal oli selline lõik: küll aga on Keskkonnaametis olemas eksperdid, kes oskavad neid otsuseid teha erinevalt Riigikogu liikmetest, nii Keskkonnaametis kui ka Keskkonnaagentuuris on inimesed, kes kõiki neid populatsioone tunnevad, kordades paremini kui enamik meist siin saalis. Ühelt poolt on see kindlasti tõene, selle vastu ei saa vaielda. Aga teiselt poolt tekib mul küsimus, et kui täitevvõim kõiki asju nii põhjalikult teab, siis miks me siin üldse oleme. Mis on meie roll? Meie roll on olla tasakaalustaja ja otsustada, milliseid tööriistu on täitevvõimule mõtet anda ja milliseid mitte. Antud seaduse mõttes me selles koosseisus seda ülesannet väga põhjalikult läbi kaaludes ei ole teinud. Aitäh!