3. jaanuaril teatasin oma kandideerimisest riigikokku:

Täna teatasin avalikult oma otsusest kandideerida Harju- ja Raplamaal riigikogusse sotsiaaldemokraatide nimekirjas.

Proovin selle otsustuse tagamaid lahti seletada.

MIKS RIIGIKOGU?

Olen ennast elukeskkonna küsimustega kursis hoidnud sellest ajast peale kui lugesin Tallinna Ülikoolis looduskaitsebioloogia kursust. Seetõttu on mulle selge, et järgmised 5-10 aastat saavad olema elukeskkonna küsimustes äärmiselt keerulised nii Eestis kui üleilmselt. Ei aita ainult sellest kui teadlased räägivad, vajalikud on ka poliitilised otsustused. Samal ajal on ökoloogiline kirjaoskus meie praeguses riigikogus viisakalt öeldes äärmiselt vilets. Teisalt on sellel mida ja kuidas täna otsustakse ning milliseks kujunevad elukeskkonda puutuvad poliitilised arusaamad eksistentsiaalne tähtsus. Tahan, et meie elukeskkonnaga seotu ja rohepööre muutuks iseendast mõistetavaks ja oluliseks küsimuseks riigikogu töös. Selleks soovin anda oma panuse.

MIKS Sotsiaaldemokraatide nimekirjas?

Lihtne, sotsiaaldemokraatide puhul tajun kõige tugevamalt elukeskkonnateemade mõistmist. Kaks põhiväärtust, millest kavatsen lähtuda oma tegevuses, on kohalik kogukond ja elukeskkond. Need on omavahel seotud. Elukeskkonna teema on sotsiaaldemokraatidel kõige paremini esindatud.

MIS saab loomaaia projektidest, mida olen algatanud ja mis veel lõpetamata?

See on valus punkt, aga kui see on linnale ja loomaaiale vastuvõetav, siis tahan nende osas jõu ja nõuga abiks olla, kuni valmimiseni. See on minu vastutus.

Aga mis saab naaritsa projektist loomaaias, Hiiumaal ja Saaremaal? Projektis toimevad mitmed väga toredad inimesed. Mul on selle üle äärmiselt hea meel. Teen kõik, et neid aidata ja ühes või teises osas ka kaasa aidata. Me saame hakkama – ega siis ma ei kao ära.